Koolis või tööl on järjest lähedamale saabumas ülesannete tähtajad, ülemus karjub sinu peale, sa oled surmväsinud ja hilined tööle või kooli, ning just enne tähtsat üritust ilmub sinu näole, üllatus-üllatus, uus „külaline“.
Me kõik tajume mingil määral stressi, kuid küsimus on selles, kas see põhjustab meile või meie nahale rohkem kahju kui tavaliselt. Kui väike adrenaliinisüst aitab meil lõpetada ruttu tööülesanne, siis liiga palju stressi võib olla kahjulik meie organismile – see põhjustab juuste väljalangust, kaalutõusu, ekseemi, juustelangust ning kahvatut jume. Doktorikraadiga psühholoogid Ari Novick ja Michael Breus räägivad, mida teeb stress meie organismiga ning kuidas sellega võidelda.
„Kõige tavalisemad stressi põhjustajad on töö, perekond, abielu ja suhted, aja planeerimine, rahaline olukord, eesmärkide mittesaavutamine ja endas pettumine“, seletab Dr. Novick. Korra mõjutatuna, võivad need stressisümptomid ilmneda nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt. „Füüsiliselt võib stress põhjustada korralikke terviseprobleeme“, ütleb Dr. Novick. „See on otseselt seotud südameatakiga, immuunsusüsteemi puuduste, diabeedi, ekseemi, haavandite ja kaalutõusuga. Vaimselt võib see põhjustada depressiooni ja ärevust, motivatsioonipuudust, viha, närvilisust, tujude kõikumisi ja viivitust“.
Ka unepuudus on suur stressipõhjustaja. Ilma piisava uneta võib stressi level tõusta väga kõrgele, mille tulemuseks on ebaühtlane nahk, tuhm jume, tumedad silmaalused ning kaalutõus. „Magamatus põhjustab muutuse inimese stressihormoonides, nagu näiteks stressihormoonides kortisoolides“, seletab Dr. Breus. „Mida rohkem sa kannatad magamatuse all, seda suurem on su kortisoolide tase. See suurendab isu, eriti süsivesikute ja rämpstoidu vastu, mis tõstab serotoniini hulka inimese ajus, mis vastutasuks aitab alandada kortisooli ja rahustada inimest maha“.
Aga selle asemel, et lasta nõiaringil, kus puhatakse vähe ja tarbitakse rämpstoitu, edasi minna, õpi oma stressi kontrolli all hoidma. Stressi haldamisega kaasneb stabiilne rütm füüsilistes muutustes – trenn, õige toitumine ja uni. Aga kumav, pingevaba nahk ja stressivaba elu tulevad ka tervislikust mõtteviisist. „Üldiselt ei dikteeri meie reageeringut mitte situatsioon ise, aga pigem meie taju stressirohkest juhtumist“, jutustab Dr. Novick. „Pool võitlusest on õppida muutma oma mõtteviisi.“ Ümbritse end positiivse sotsiaalse toetusega, paranda oma sisemist dialoogi endaga ja omasta mõni taktika, kuidas paremini toime tulla oma ajaga.
Kas sinul on stress kontrolli all?
