in

Noor moelooja Kirke Talu blogist cicucoco.blogspot.com

Kirke Talu on silmapaistva stiili ja kindlate eesmärkidega neiu, kes moeloomise kõrvalt leiab aega ka sõpradega olla, spordiga tegeleda, koolis hästi õppida ja ReUse Republic projektides kaasa lüüa. Möödunud nädala reedel sisenesin Gabriele Moe- ja Tantsukooli, kus särava naeratusega Kirke mu vastu võttis. Miks just seal? Nimelt juhendab Kirke moealaseid tunde noortele, õpetades neid  õmblema ja aidates nende ideid disainivallas ellu viia.

Iseloomusta ennast ja oma stiili lugejatele.
Tegelikult ei meeldi mulle oma stiili iseloomustada, kuid mulle meeldib kui mul on igaks ürituseks uued riided, sest veidi imelik on kui mõni tuttav näeb mind samade riietega. Igapäevaselt käin ma loomulikult samade rõivastega, aga stiil oleneb päris palju hetkemoest, sest ma ei saa öelda, et ma olen nüüd rokkstaar või muud sellist. Lause viimast osa öeldes saadab sõnu lõbus  naeruvine. Iseloomult pole ma see, mis esmamuljel tunduda võib ja eks mul ole kindlasti halvemaid külgi ka, kuid ma teen seda, mida ma armastan ja tean, mida tahan saavutada. Mul ei ole seda kunagi, et ma plaanita tegutsen, vaid kui ma tean, et ma tahan seda saavutada, siis ma teen kõik selle nimel.

Mis on sinu kindel must have aksessuaar või rõivaese riietuse juures?
Sõrmused on  kindel must have, kuna need on lihtsalt kõige ilusamad aksessuaarid  ja neid saab mahutada mõlemale käele nii palju ja mu jaoks ongi eriline see, et mida rohkem neid on ja mida suuremad ning silmapaistvamad need on, seda lahedam ja ilusam. YSL originaalsõrmust tahaks kindlalt omada.  Sõrmused sobivad põhimõtteliselt iga riietusega.

Milline oli sinu tee moeloomiseni?
Kuna mu ema on rätsep, olen juba väiksest saati temaga igasuguseid asju teinud. Näiteks barbiedele õmblesin riideid ja endale üritasin ka kunagi pluusi õmmelda, kuid see ei tulnud välja. Kuskil 11-12-aastaselt hakkasin päriselt õmblema ja tegin ühe kleidi – niisiis esimene asi, mille õmblesin oligi kleit. Nõnda hakkasingi õmblema ja kuna ma eelnevalt tahtsin kunstnikuks saada, aga sain aru, et kunstnikuks olemine pole päris see, siis hakkas õmblemine meeldima ja tuli moedisain juurde ning saigi selgeks see kindel suund – moedisainer.

Kas sinu kollektsioon kannab endas ka teatud sõnumit või on see puhtalt sinu looming ja eneseväljendus?
Pigem eneseväljendus. Kui ma vaatan teisi kollektsioone, näiteks erinevatelt kooliüritustelt, siis ma ei saa aru, miks inimesed teevad nii, et õmblevad lihtsalt küljed kokku, mingid kleidid on valmis. Minu meelest peaks vaeva nägema sellega, näiteks praegust kollektsiooni ja eelmisi olen hakanud juba sügisest saati tegema. Ma ei saa mõeldagi, et paari nädalaga teeksin kollektsiooni valmis ja lähen võistlema sellega. Kollektsiooniga peab ikka vaeva nägema. Sõnumit pole veel kollektsioonidel kujunenud, ma arvan, et mis tuleb see tuleb.

Kust kogud inspiratsiooni oma loomingu jaoks?
Tumblrist. Internet ongi üldiselt see kõige suurem koht, kust ma inspiratsiooni saan. Disaineritest Alexander McQueen, eestlastest kindlasti Liisi Eesmaa ja välismaalt veel Sarah Burton (McQueeni moemaja uus peadisainer. -toim), sest ta teeb samamoodi head tööd.

Kas vahel vähenevad unetunnid ka näiteks kollektsiooniga tegelemise arvelt?
Öösel ei saa ma töötada. Vahel muidugi on mõne asjaga nii, et tahad ära lõpetada, näiteks eelmise aasta kollektsioonist paabulind, millega alguses mõtlesin, et hakkan tegema ja siis tahtsin veel ja veel ning paari päevaga sai see valmis, sest tahtsin selle kiiresti ära teha ja näha milline see välja tuleb.

Mis su tulevase kollektsiooni nimi on?
Cucico, nimedes jääb teema samaks, et ma olen püüdnud vältida selliseid nimesid nagu näiteks „Päike, taevas“ (järgneb järjekordne naerulagin).  Minu meelest on see nii absurdne, tahaks ikka sinna maale jõuda, et on lihtsalt Spring/Summer Collection ja nii edasi.

Kui tihti tunned, et loomingul on blokk ees ja tahaks millegi muuga tegeleda mõnda aega?
Kui mõni asi läheb õmblemisel sassi ja veelkord läheb nässu, siis mul viskab see täiesti kopa ette ja ma ei taha seda näha ka. Lähen kiiresti minema, tunnike olen kuskil eemal ja mõtlen: „Kurat, oleks pidanud ikka ära tegema selle,“ siis lähen tagasi ja teen ikka lõpuni ära, kuid blokki küll pole, pigem lihtsalt aega ei leidu ja tahaksin just seda juurde, et saaksin rohkem tegeleda disainiga.

On mõni riideese, mille õmblemine läks rappa ning ei tahtnud pikka aega sellega tegemist teha?
Jah, mul on paljude asjadega tegelikult niimoodi. Ma mõtlesin ükskord, et teen omale punased püksid, õmblesin kõik kokku, panin jalga ja vaatasin, et see pole ikka see. Panin need kappi tagasi ja siiani pole nendega miskit teinud.

Millised on sinu tulevikuplaanid?
Kool ära lõpetada, kollektsioon ühe kuuga valmis saada, peagi tulevad moeshowd. Kohe pärast neid tahaks tegelema hakata uute kollektsioonidega, et suvel kuskil pool neist valmis saada, kuna järgmine aasta läheb ilmselt päris kiireks, sest tahan ka kunstikooli minna, lisaks Pärnu  Koidula Gümnaasiumi  A-klass (Füüsika-matemaatika erikallak. -toim).

Oled juba gümnaasiumi lõpust kaugemale ka mõelnud?
Londonisse tahaks ülikooli minna, kuid see on juba päris suur ja kauge unistus. Vahepeal olen mõelnud ka esmalt Eestis mõelda ja siin tuntust koguda ning seejärel minna end välismaale täiendama.

Kuidas suhtud massimoodi ja kuidas see sind mõjutab?
Ikka mõjutab, aga väga ei meeldi sellega kaasas käia. Vahepeal lihtsalt on vaja ka mõningaid basic asju osta, kuid väga ei taha siiski osta massimoe kauplustest – muidu on nõnda, et keegi tuleb vastu sama riietusega. Sellistes kauplustes osteldes üritan jälgida, et kaup on allahinnatud – ma pole päris kaua aega täishinnaga riideid ostnud, sest riided hinnatakse nii üle. Nii kui nii ei kanna ma seda rõivast elu lõpuni, et selle eest rohkem raha välja käia. Lihtsalt üks hooaeg kannan ja hiljem võib-olla ei tahagi seda näha enam.

Mida pead kõige olulisemaks rõivaste juures?
Kvaliteeti ma praegu veel rõivaste juures kõige tähtsamaks ei pea, kuna kõik vahetub nii kiiresti ja ma ei jõua kvaliteedile nii palju rõhku panna – originaalsus on kindlalt kõige tähtsam.

Kellena tahaksid inimestele meelde jääda?
Lahe oleks kui lõpetaksin mõne kooli ära ja saaksin mõne suure disaineri juurde tööle. Arvan, et see oleks päris suureks abiks. Näiteks Alexander McQueen oli ka esmalt Givenchy peadisainer ja siis soovis oma brändi teha. Ma mõtlen ka, et töötaks algul kellegi teise jaoks ja siis teeks ehk oma brändi. Ma rohkem ei oska öelda praegu

Mida pead oma senisteks suurimateks saavutusteks?
Eelmise aasta võite MoeP.A.R.K-il, Noormoel ja see, et sain Gabriele Moe- ja tantsukooli tööle.

Mida soovitad neile, kes soovivad ka moeloomisega tegeleda, kuid ei tea kust alustada?
Alati on hea kui keegi on abiks, sest ma ise näiteks ei kujuta ette, kuidas pintsakukraesid panna, seda välja ei mõtleks ilma abita. Siis kindlasti oma ideed võiksid olla – kedagi järgi teha on ka nagu mõttetu, nähke vaeva, ärge lihtsalt tehke miskit valmis, mingid mõttetud kleidid ei anna kellegile ju miskit.

Kas on mõni noor disainer, kes sulle endale silma on jäänud?
Eelmine aasta meeldis mulle väga Doris Kivisalu, kes oli minuga samas vanusekategoorias ja Taavi Turk.

Kirke muusikasoovitus:
Lana Del Rey – National Anthem
Sail –  Awolnation

Vaadake ka pilte Kirke stiilist läbi aegade, tema kollektsioonidest ning esimesest kleidist.
[nggallery id=28]